4. päev 25.1o.2o17

Kolmapäeva hommik on päiksepaisteline, õues on +22° ja täpselt kell 9.30 algab meie teekond erakooli, mille nimeks on Institut Salvador Espriu. Kooli juures kohtume hr Ricard Garciaga ja varsti tuleb ka kooli inglise keele õpetaja, kes tutvustab kooli ja on meiega kogu külastuse vältel.

Õpetajad ise ütlevad, et Institut Salvador Espriu on „kool ei kuskil“, sest üks osa kooli ümbrusest on endiselt tühermaa. Siin õpib 700 õpilast vanuses 12 kuni 19 aastat ja töötab 65 õpetajat, osa nendest osalise koormusega. Päeva jooksul on õpilastel kolm 2×60-minutilist tundi, mille vahel on 20-minutilised vahetunnid. Koolimaja on turvatud kõrge aiaga, mille värav on lukus, 14-19 aastased noored võivad olla vahetunni ajal tänaval, väiksemad on siseõues. Tunnid lõpevad kell 14.40, siis lähevad õpilased koju.

Esimene kohtumine toimub suures auditooriumis, kus arvutiõpetaja hr I. Salvador tutvustab kooli digitaalset arengut ja projekte viimase kümne aasta jooksul. 10 aastat tagasi hakkasid mõned õpetajad kasutama digitaalseid õppematerjale (digiõpikuid) ja kooli osteti interaktiivsed digitahvlid. Hetkel on kõikidel õpilastel isiklikud sülearvutid, mis on ostetud vanemate poolt, vähekindlustatud õpilastel on võimalik kasutada kooli tahvleid või saada järelmaksu võimalust. Kool kasutab Linuxit, sest peab seda kõige paremaks ja turvalisemaks süsteemiks, vaatamata süsteemi vahel esinevale aeglusele.

Alates 2007. aastast toimub CLIL projekt, mille eesmärgiks on õpilaste võõrkeelte kasutamise oskuse arendamine. Kõige tähtsam on suhtlemine, perfektne keele valdamine pole esmatähtis.
Inglise keele oskust arendatakse lõimingus muusika, loodusainete ja sotsiaalainetega. Kujundlikult öeldes, sukeldutakse „pea ees“ keele keskkonda läbi erinevate ainete ja tegevuste.

Kool peab tähtsaks:
1) õpetajate ja õpilaste head koostööd;
2) meeskondades õppimist (grupitöö);
3) erinevate rollide treenimist (esitleja, organiseerija, ülesannete täitja, protsessi koordinaator jne).
Lõppeesmärk on multiintelligentne isiksus.

Esimene külastatud tund on bioloogia-geoloogia. Pr Jill-Ronnie Simon Auerbach tutvustab õpilastele ülesandeid – 1. grupp tegeleb eelnevalt õpitud teema kohta küsimuste koostamisega ja nendele vastamisega. Lõppeesmärk on kindla hüpoteesi loomine. Õpetaja palub suhelda inglise keeles ja aidata teisi, kui oma töö juba tehtud (see toimib väga edukalt!). 2. grupp tegeleb eelmisel tunnil tehtud katse tulemuste kajastamisega erinevate graafikute näol ja tulemuste analüüsimisega.

Teine tund toimub tehnoloogia klassis, kus õpilased hindavad teiste õpilaste koomikseid etteantud kriteeriumite järgi grupitööna arvutis. Tööks annab õpetaja viis minutit, pärast paluvad õpilased lisaaega (2 minutit). Järgmise ülesandena analüüsitakse tulemusi ja tuuakse välja nõrgad kohad, mis vajavad muutmist.

Kohtumisel kooli direktoriga saame teada, et õpetajate nädalakoormus sõltub sellest, kas ta on mentor, projektijuht või on tal muud lisakohustused, aga tavaliselt on see 19 kontakttundi nädalas. Klassijuhataja tegeleb klassiga ainult koolipäeva vältel, aga üritusi ei organiseeri.

Pärast väikest hingetõmbe pausi suundume Blanquerna Ülikooli, kus meid ootab meeldiv üllatus – digitahvlil olev eestikeelne tervitus ja professor hr Miquel Angel Prats, kes tutvustab ülikooli ja tulevikuõpetaja koolitamise võimalusi väga modernses ja mitmefunktsionaalses õpperuumis. Tema toonitab, et on väga tähtis arendada õpetaja loovust, sest sellest sõltub ka järgmise põlvkonna õppimisse suhtumine. See ruum on väga kaasaegselt sisustatud, seal on lihtne teha erinevaid ümberkorraldusi (on mitu projektorit, printer, 3D printerid, digitahvlid, väiksed valged tahvlid, mida saab kasutada nii märkmete tegemiseks kui ka ruumi jagamiseks). Lauad ja toolid on kerged ja lihtsalt ümberpaigutatavad. Sellises ruumis toimub õppimine, tegutsemine ja loomine. Väga erilised on siin akustika ja valgus. Igal rühmal on võimalik näidata oma töötulemusi digitaalselt teistele. Õpetajalaud klassi ees on alustava õpetaja turvatunde tekitamiseks, võib-olla mõne aja möödudes selgub, et ta seda üldse enam ei vaja. Selles ruumis õpetaja ei ole enam boss, ta on õppijate partner. Ei tohi unustada, et õpilasi motiveerivad emotsioonid ja huvitavad õppimistingimused. Klassiruumis peab olema ka ruumi, et õpilane saaks end vabalt ja loovalt tunda.

Huvitav oli „pliiatsi metafoor“ (The Pencil Metaphor), vt https://www.teachthought.com/technology/pencil-metaphor-how-teachers-respond-to-education-technology/

Edu infotehnoloogia rakendamisel toob see, kui koostööd teevad infotehnoloogid ja innovaatilise suhtumisega õpetajad.

Meeldiv kohtumine lõpeb väikese ringkäiguga ülikoolis – tutvume ka raamatukoguga.
Päev oli pikk, aga huvitav ja mõtteid tekitav. Õhtusel töökoosolekul arutasime nähtut, mõtlesime, kuidas toimetame ise ja valmistusime järgmiseks päevaks.

Päeva võtsid kokku Agita ja Agne.

Advertisements